„Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Brüssel” – mis film?

Tõesti, paljukest oli neid, kes enne Sight & Soundi kõigi aegade parima filmi värskeima küsitluse tulemuste selgumist detsembri alul ülepea teadsid sihukese filmi olemasolu, rääkimata siis tagatipuks selle „kõigi aegade parimaks” tunnistamisest? Aga kõigest järjekorras. 1 Nagu ikka, alustame ajaloost. Brittide Sight & Sound on korraldanud taolisi küsitlusi alates aastast 1952 iga kümne aasta tagant. …

Tarkovski „Hoffmanniaana” ja „Stalker”, Tallinnfilmi „Keisri hullud”

Arvo Iho. Stalkeri võtted Eestis. Tallinn: Cumulus Projekt, 2022. 119 lk. Tänavu aprillis täitus Andrei Tarkovski sünnist 90 aastat. Iseenesest pole see mingi topeltnullidega ümmargune number. Samas on Tarkovski sedavõrd oluline filmitegija, on mõjutanud mitmeidki filmitegijaid, teeb seda küllap tänagi, juba üle 35 aasta manalamehena. Pealegi on „Stalker” suuresti Eestis filmitud (1977 ja 1978). Mispuhul …

Berlinale 2021: kuidas olla nähtav?

71. Berlinale 01.-05.03 / 09.-20.06.21 http://www.berlinale.de  Berlinale oli suurtest festivalidest ainus, mis jõudis mullu veel viimasel hetkel enne kõiki sulgemisi filmipidu tavaformaadis pidada ning on nüüd suurest kolmikust koos Cannes’i ja Veneetsiaga esimene, mille konkurss interneti vahendusel läinud nädalal aset leidis (võidufilme saavad berliinlased loodetavasti suvel ka suurel ekraanil vaadata). Samas, kui eritingimusi poleks, oleks …

Kuidas lugeda filmiajalugu

Kaadri ja montaaži käsitluses „Kuidas lugeda filmi” kasutasin ma mitmeid varase filmiloo näiteid. Algselt oli plaanis veel üks taoline näide, aga kuna kirjutis kasvas niigi üle pea ja näide on veidi teist laadi, siis jäi see välja. Samas on tegu mitmes mõttes enam kui kõneka episoodiga filmiloos. Nii olgu see „Kuidas lugeda filmi” post scriptum’ina …

Kuidas lugeda filmi: montaaž II

Oleme seni vaadelnud kaadrit ruumi seisukohalt. Ent kaadril on ka ajaline kestus. Kaadri definitsioon lähtub just ajalisest aspektist: kaader kui katkematu filmilõik, võttekaader kaamera käivitamisest selle seiskamiseni, montaažikaader katkematu filmilõik ühest montaažilõikest teiseni. Kusjuures mõnedele autoritele-filmiloojatele on tähtis just aeg filmis, näiteks Tarkovski räägib jäädvustatud ajast (запечатленное время – ka talletatud, vermitud, pitseeritud aeg). Ajast …

Kuidas lugeda filmi: montaaž I

Oleme jõudnud montaažini.[1] Montaaž on kadreeringu teine pool. Käivad koos ja käsikäes. Paarisrakend. Ilma teineteiseta poleks neil tegevustel mõtet. Montaaž algab sisuliselt kaamerat käivitava käsklusega Action! võtteplatsil ning filmimist lõpetav käsklus Cut! realiseerub lõplikult alles montaažilaual. Kadreerimine kui tegelikkuse tükeldamine, analüüs. Montaaž kui uue kunstitegelikkuse kokkupanek, süntees. Montaaži kui kokkupaneku (ka kollaaž, kompilatsioon, Glasperlenspiel – …

Kuidas lugeda filmi: kaader

Eesti keeles on filmialane sõnavara vaeslapse ossa jäänud ja jäetud. Lisaks oskussõnade keelelise tausta muutus, varasema venekeelse filmisõnavara ja slängi asendumine ingliskeelse taustaga (nt. lokatsioon varasema natuuri asemel). Selles pole iseenesest midagi hullu, keel on elus organism. Samas on keele mõtteks olla mõistetav, teha oma mõte arusaadavaks. Et kõik saaksid aru, millest jutt käib. Olen …

Homne, mis kuulub neile

Totalitarismiajastu kasvuromaane Maia Turovskajale mõeldes Jossif Brodski on kirjutanud, kuidas paar Tarzani filmi võisid destaliniseerimisele, süsteemi murendamisele rohkem kaasa aidata kui Hruštšovi kuulus kõne partei XX kongressil. Teisi sõnu kirjutanud, et film saab toimida ning olla tõhus vahend vaataja teadvuse töötlemisel ühe või teise ideoloogiaga. Mis võiks eristada totalitarismiajastu filmi meieaegsest? Kust läheb võimalik veelahe, …

2020 – mida vaadata?

70. Berlinale 20.02. – 01.03.20 Tänavuse Berlinale Kuldkaru võidufilm, iraani lavastaja Mohammad Rasoulofi „Kurjust pole” sai nädala eest riivamisi ära nimetatud: Films Boutique levitab nii meie „Tõde ja õigust” kui värsket võidufilmi. Rasoulofi filmi peeti üheks võimalikuks võidufilmiks juba enne festivali algust. Mitte et tegu olnuks ilmtingimata unikaalse kunstisaavutusega – kuigi Rasoulofi varasemad tööd on …

Dokumentalistika par excellence

Sergei Loznitsa „Riiklikud matused” (2019) jätkab põhimõtteliselt sama rida, mida tema aasta tagasi PÖFFil linastunud „Protsess” – autor otsekui taandab ennast, lihtsalt näitab meile kunagise propaüllitise tarbeks üles võetud lõputuid (kilo)meetreid filmilinti, nö. musta materjali. Samas on aga tegu tipptasemelise dokumentalistika ja kunstiteosega. Paradoks? Loznitsa arhiivitehnika Stalini matused märtsis 1953 oli mõistagi ettevõtmine, mille teostamisel-kajastamisel, …