TEGELIKKUS / EKRAANIL. Vaadates-lugedes, mõistatades-mõistes

Mida ma vaatan, kui ma vaatan filmi? Muidugi märkan ma filmis filmi, heal juhul ka naudin seda. Samas huvitun-märkan ekraanil üha enam tegelikkust. Selle võimalikke tähendussleppe ja tegelikke mõtteseoseid. Neist mõtteseostest rääkisingi filmikonverentsil „Vaadata. Lugeda. Mõista” (Tartu, 21.-22. nov. 2014). Järgnev tekst põhineb toonasel ettekandel . Lähtekohad Kõik kunstid suhtestavad end tegelikkusega. Filmi puhul on …

„Tšekaa komissar Miroštšenko” seiklused

Esimese Eesti Vabariigi ajal valmis meil kokku üle paarikümne mängufilmikatsetuse. Tõsi, pooled neist olid lühifilmid, samas valmisid 12 täispikka (ligi tunnist või pikemat) mängufilmi ajavahemikus 1923-1932, mis teeb keskmiselt üle ühe filmi aastas – kui mitte just muljetavaldav, siis mõtteainet pakkuv fakt ikkagi. Paraku pole omaaegseist rahvuslikest „suurfilmidest” (nagu neid teinekord tavatseti tituleerida) säilinud kaugeltki …