Aastate jooksul on Tartu Ülikoolis välja kujunenud loengukursuste tsükkel, mis võimaldab eri aspektides ja eri tasemel süvenemist filmikultuuri probleemidesse, samas arvestab tudengkonna erinevate huvidega. Tudengite seas populaarsed „Hollywood ja žanrifilm” ning „Ameerika filmi ajalugu” esitavad lisaks avaramat filmialast teavet (nt. uued tehnoloogiad, eriefektid). „Sotsialismiajastu filmi analüüs” kõnetab tänastki, vaatleb ajupesu erinevaid vorme. Ning „Eesti filmi ajalugu” – kus siis veel kui mitte meie rahvusülikoolis peaks olema võimalus omandada süstemaatilisi teadmisi eesti filmikunstist!
Tänase kultuuriruumi kesksed tekstid pärinevad tihtipeale just filmist, miks mitte neid teada. Filmikeel on hea võti kultuuriruumi visuaalsõnumite mõistmisel laiemaltki kui üksnes filmis.
„Loengutes ilmneb tema kadestusväärne analüüsivõime ja loojutustamisoskus. Sageli jõuavad loengud nii märkamatult lõpuni, et ei jõua ära imestada, kuhu poolteist tundi kadus.” – Maarja Nõmmik, Universitas Tartuensis, september 2014.
TÜ aumärk 2014
Filmiajaloo kursused toimusid kokku 30 aasta jooksul, 1991 – 2021.
Näide Sotsajastu filmi erikursuse loengust „Sotsrealism kunstis ja elus” e-kujul märtsis 2021:
…
Hollywood ja žanrifilm
HVVK.14.013
3EAP
sügissemester
Kompass igaühe žanrimaastikul:
■ žanriikoonid
■ žanrireeglistik ja selle eiramine
■ žanr tegelikkuses(t)
Tänane filmimaastik, sellel orienteerumine oleks mõeldamatu ilma žanrilisuseta, ilma žanrispetsiifikat tundmata. Filmide žanriline kuuluvus aitab meil langetada otsust ühe või teise filmi vaatamise kasuks. Samas pole žanr üksnes kaubanduslik lipik, vaid täidab teisigi funktsioone, on kultuurimälu üheks kandjaks. Kursus on aluseks žanrispetsiifika valdamisele ja olulisemate filmižanride ajalooliste teetähiste tundmisele.
Hollywoodi kõrval ulatub mõnegi žanri ajalugu või žanripiiride avardamine Euroopasse või hoopis Aasiasse. Kursuse raames vaadeldakse olulisemate filmižanride nagu vestern, gangsterifilm, muusikal, ulme ja õudusfilm ajaloolist arengut, samuti New Hollywood’i 1960-70ndate vahetuse žanriuuendusi. Materjali käsitletakse nii kronoloogilises kui sisulises plaanis, liikudes lihtsamatelt žanridelt keerukamate juurde. Kursus on illustreeritud vastavate filminäidetega.
Ameerika filmi ajalugu
HVVK.14.012
3EAP
kevadsemester
Hollywoodi innovatiivne (edu)lugu:
■ stuudio- ja staarisüsteem
■ tehnoloogia – American Dream, 3D jt.
■ Great Depression & Summer of Love
Ameerika film on jätkuvalt kajastanud ühiskondlikke arenguid ning üksiti kujundanud Ameerika ühiskonda ja levitanud ameerikalikke väärtusi kogu maailmas. Ameerika filmi vaadeldakse antud kursuse raames selle ajaloolistes arengutes ning avades nende tagamaid (nagu Tarantino „Ükskord Hollywoodis” või Fincheri „Mank”).
Eraldi käsitlemist leiavad American Dream’i sünnilugu, stuudio- ja tähesüsteem, vaagitakse sotsiaalse tegelikkuse kujutamise eri võimalusi Hollywoodis. Temaatiliselt pööratakse suuremat tähelepanu 1930ndate suure majanduskriisi ekraanikajastustele ning noorsootemaatika kujunemisele ja arengutele 1950-60ndate filmis ning tegelikkuses (hipiliikumine). Silmapaistvamate filmimeistrite loomingu kõrval huvitutakse tehnoloogiliste uuenduste juurutamisest filmis (heli, uued ekraaniformaadid ja 3D). Kursus on illustreeritud filminäidetega. Tervikpildi saamiseks USA filmist on soovituslik läbida ka „Hollywood ja žanrifilm” kursus.
Eesti filmi ajalugu
HVVK.14.011
3EAP
sügissemester
Uus pilk filmisajandi teetähistele:
■ kaasab valmiva filmiajaloo materjale
■ tervikkäsitlus koos tundmatute filmikaadritega
■ filmitegemise köögipoolelt
Eesti filmi lugu vaadeldakse alates „Laenunaesest” ja meie filmipioneeri Johannes Pääsukese nooruslikest ettevõtmistest kuni nüüdisaja võitude või ka kaotusteni. Mängufilmi kõrval jagub käsitlemisruumi dokumentalistikale ja animafilmile. Kursuse ettevalmistamisel on kasutatud ohtralt eri päritolu seni avaldamata arhiivimaterjale, vahetu kokkupuude stuudiotööga võimaldab meie filmiprotsessi detailsemat ning varjatumategi poolte vaatlust. Kursus on illustreeritud rikkalike, kohati vähetuntutegi filminäidetega. Meie rahvuskinematograafia hindamisel on seda seostatud meie lähinaabrite arengute ja samal ajal maailma filmis toimuvaga, samas kõrvutatud meie teiste kunstiliikide arengutega. Eriliseks teeb kursuse asjaolu, et Eesti filmiajaloo tervikkäsitlus on meil seni praktiliselt puudunud, nii tugineb kursus valdavalt valmiva Eesti filmi ajaloo käsikirja uusimal materjalil.
Sotsialismiajastu filmi analüüs
HVVK.14.010
3EAP
kevadsemester
East Side Story – elu raudse eesriide tagant:
■ kunstiavangard vs sotsrealism
■ ajupesu ning ajastu ajatud argimütoloogiad
■ homo soveticus ja inimnäoga sotsialism?
Sotsialismiajastu filmi kursus on sotsajastu filmidest, ent samuti ajastust enesest.
Sotsialismiajastu filmi kursus püüab meist erineva ühiskonnakorra tingimustes loodud filminäidete abil mõista sotsialistliku totalitaarsüsteemi olemust. Kuigi minevikuks saanud, on selle mitmedki aspektid jätkuvalt aktuaalsed tänagi (nt. ühiskondliku teadvusega manipuleerimine). Film on siin nii abivahend ühiskonna vaatlemisel kui ka ise uurimisobjekt: film igapäevaajalugu vahendamas ning film kui ajupesu instrument.
Kursuse raames leiavad käsitlemist nii 1920ndate revolutsiooniline filmiavangard kui ümberkorraldused nõukogude tegelikkuses (senistest moraali- ja kultuurinormidest lahtiütlemine). Samuti totalitarism kui igapäevaelu sfääride ideologiseerimine, propagandafilmide mudelid („Lähetus ellu” ja „Hitlerjunge Quex”). Paradigmade vahetused (sotsrealismi monoliit, Hruštšovi „sula”, Brežnevi stagna) ning nõukogude argimütoloogiate tagamaad.
Kursuse ettevalmistamisel on kasutatud rohkesti arhiivide avanemise käigus publitseeritud materjale. Kursus on illustreeritud rohkete filminäidetega (Vertov, Eisenstein, Tarkovski, Hutsijev, Šepitko, Wajda, Forman, Menzel, Szabó, Kieślowski, Kusturica jt.).
Sotsialistliku filmi kursus aitab paremini mõista Eesti filmi ajalugu, pakub irriteerivaid paralleele Ameerika filmi ajaloo kursusega.
Maailma filmikunsti ajalugu I ja II
FLKU.00.077 ja FLKU.00.078
3+3EAP
sügis- ja kevadsemester
■ Lumière’idest II MS künniseni
■ II MS järgsest ajast tänasesse
■ klassika, mida lihtsalt tuleb tunda
■ X muusa tervikajalugu rohkete filminäidetega
I. Kursus annab ülevaate kinematograafia sünnist kuni 1940ndate aastate alguseni, haarates tummfilmi ja filmikunsti klassikalist perioodi 1930ndatel aastatel. Käsitlemist leiab filmikunsti kesksete väljendusvahendite kujunemine ning silmapaistvamate filmiloojate looming. Kursus annab vajalikud lähtekohad orienteerumaks filmikunsti eri perioodides ja vooludes ning aitab mõista filmikunsti kohta tänases kunstikultuuris tervikuna. Kursus on illustreeritud rikkalike näidetega filmiloost.
II. Kursus annab ülevaate filmikunsti arengust 1940ndate aastate algusest kuni tänapäevani; on jätkuks Maailma filmikunsti ajaloole I, koos annavad nad tervikpildi maailma filmikunstist. Käsitlemist leiab filmikunsti uuenduslik teisenemine muutuvas maailmas ning silmapaistvamate filmiloojate looming. Kursus annab vajalikud lähtekohad orienteerumaks filmikunsti eri perioodides ja uuemates vooludes ning aitab mõista filmikunsti kohta tänases kunstikultuuris tervikuna. Kursus on illustreeritud rikkalike näidetega filmiloost.
Lauri Kärk filmikirjutised 