Kaljo Kiisa „Hullumeelsus” 50 aastat hiljem

~ laurikark ~ 1 kommentaar

1960ndad tähendasid muutusi-mullistusi nii filmis kui maailmas, võimast autorifilmi plejaadi ja mässumeelset prantsuse uut lainet, hipisid ja noorsoorahutusi, Berliini müüri püstitamist ja Kariibi mere kriisi, samas siiski veel Hruštšovi nn. sulaaja jätku, inimese jõudmist Kuule. Aga see viimane oli juba 1960ndate tagumine ots, lõpp. Nagu ka Praha kevad ja selle lämmatamine augustis 1968. 1960ndad eesti … Loe edasi: Kaljo Kiisa „Hullumeelsus” 50 aastat hiljem

„Sest need nimelt on rutulisel hävinemisel…”

~ laurikark

Hardi Volmeri film „Johannes Pääsukese tõeline elu” (2019). Márqueze „Sada aastat üksildust” üks tegelasi on tulnud mõttele jäädvustada dagerrotüüpia abil Jumalat. Juhul, kui viimane ikka on olemas. Vastasel korral võimaldaks aga dagerrotüüpia teaduslikult tõendada Jumala mitteolemasolu. Nimelt on Márqueze isemõtleja võtnud nõuks asetada erinevad dagerrotüüpia kujutised üksteise peale. Nõnda ei tohiks neis erinevates ülesvõtetes miskit … Loe edasi: „Sest need nimelt on rutulisel hävinemisel…”

Inimnäolised filmid Praha kevadest 1968

~ laurikark

„Praha kevad – tšehhi uue laine filmid” Tartu Elektriteatris 8. – 10. juuni Väljend „inimnäoline sotsialism” kõlas esmakordselt 18. juulil 1968 Tšehhi TV ekraanil toonase parteiliidri Alexander Dubčeki suust. Sel kujul oli inimnäolisele sotsialismile antud eluõigust veel kõigest kuu aega, 21. augustini 1968. Kummatigi on inimnäolise ühiskonna ehitamise katse, tegelikkuses nii lühikeseks jäänud Praha kevad, … Loe edasi: Inimnäolised filmid Praha kevadest 1968

Filmimuuseum avatud!

~ laurikark

Mis sellest, et vastne filmimuuseum oli oma uksed avanud huvilistele juba oktoobri alul, pidulik avamine koos loeng-lavastusega „Kuidas päästa eesti filmi?” toimus ikkagi rahvusvahelisel audiovisuaalpärandi päeval 27. oktoobril. Valgus – filmi A ja O Filmimuuseumi esimene püsinäitus pealkirjaga „Duubel ÜKS” on seadnud enesele eesmärgiks näidata muuseumikülastajale, kuidas valmib film. Alates ideest kuni võimaliku festivaliglamuuri ja … Loe edasi: Filmimuuseum avatud!

Mis teemantiga tegu?

~ laurikark

Tänasel UNESCO audiovisuaalse pärandi päeval esitletakse filmiarhiivis sinna jõudnud „Musta teemanti” materjale. Ühe meie esimese mängufilmi „Must teemant” (1923) kohta on teada olnud äärmiselt vähe, mida lisavad nüüd tutvustatavad materjalid? Olgu kohe öeldud, et ei „Musta teemanti” ega sellega koos esitletavat „Vanaema kingitust” filmidena siiski näha ei saa, avalikkuseni jõuavad tummfilmide vahekirjad koos mõnede fotodega. … Loe edasi: Mis teemantiga tegu?

Andrzej Wajda – järelkujutised

~ laurikark

Järelkujutis on kujutise jälg, mida teadvustame enesele ka siis, kui me enam ei näe esmast kujutise põhjustajat. Nii seletatakse vaatajale kohe Andrzej Wajda „Järelkujutise” (Powidoki, 2016) alguskaadrites filmi pealkirja tähendust. Muide, ka filmi kui „liikuvate piltide” aluseks olev liikumisillusioon saab füsioloogiliselt võimalikuks tänu milleski sarnastele „järelkujutistele”. Poola klassiku Andrzej Wajda viimaseks jäänud filmi on iseloomustatud … Loe edasi: Andrzej Wajda – järelkujutised

Hetk ja kõiksus. Kultuurimälu GPS

~ laurikark

Johannes Pääsuke 125 ja Arvo Iho fotonäitus ERMis. Mäletate, kuidas üks Pariisi kontoriametnik üritab Saint-Lazare’i vaksali juures jalgu märgamata üle suure loigu karata, ja kuidas Henri Cartier-Bresson selle iseenesest tähtsuseta õhuhetke fotole jäädvustab, ühe sajandiksekundi sedasi igavikku põlistab, fotoklassikaks ülendamisest rääkimata? Oleme siinsamas Eestimaal, ent kõneleme samuti hetkest ja igavikust. Räägime Johannes Pääsukesest, kelle sünnist … Loe edasi: Hetk ja kõiksus. Kultuurimälu GPS

Säde aja lood ja Säde ajalood

~ laurikark

Enn Säde. Säde filmist: lood Eesti filmimetsadest. Tallinn: Kultuurileht 2016, 464 lk. Enn Säde annab jälle põhjust temast rääkida. Läinud aasta viimastel päevadel jõudis raamatupoodidesse kogumik „Säde filmist: lood Eesti filmimetsadest”, mis koondab aastate jooksul eri väljaannetes avaldatud lugusid. Valdavalt keerlevad need lood meie filmi, selle möödaniku ümber. Säde selgitab meile uues raamatus eesti filmiloo … Loe edasi: Säde aja lood ja Säde ajalood

Kolm sama sünniaastaga meest – filmiarhiivi uus DVD

~ laurikark

Läinud aasta viimastel päevadel jõudis ilmuda filmiarhiivi uus DVD „Eesti kino lävepakul” Konstantin Märska, Theodor Lutsu ja Armas Hirvoneni üles võetud filmidega aastaist 1926-1937. Filmiarhiiv on varemgi DVDsid üllitanud, aastate jooksul on arhiivifilmide vahendusi kogunenud kümnekonna ringis. Juba plaadil Filmiajaloo pärandist on eraldi avaldatud Theodor Lutsu „Noored kotkad”, koguni kahel korral (2008, 2012). Rahvusarhiivi enese … Loe edasi: Kolm sama sünniaastaga meest – filmiarhiivi uus DVD

Stsenaristi lugu. Filmidramaturgiast, Olev Remsu „Filmidraamatehnikast”

~ laurikark

Olev Remsu „Filmidraamatehnika” kaanekujundus viitab Moskvale ja Remsu poolt väisatud Kõrgematele stsenaristide kursustele. Selgituseks võhikutele: kinniehitatud lodžadega magalarajatisel raamatu esikaanel võiks filmikooliga niipalju pistmist olla, et ühe taolise tüüpprojekti allkorrusel need kursused tegutsesidki. Ons raamatukaante vahele jääv veel ühed memuaarid? Raamatu tagakaas on sõnakam ning lubab söakalt täpseid (sic!) juhiseid, kuidas kirjutada head stsenaariumit. No … Loe edasi: Stsenaristi lugu. Filmidramaturgiast, Olev Remsu „Filmidraamatehnikast”